Margus Toomla tegevus Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhina
Margus Toomla on alates 2. novembrist 2020. aastal Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht, kelle käes on oluline roll Eesti suurimate rahvakultuuriürituste korraldamisel ja arendamisel. Tema juhtimisel on sihtasutus jätkanud tööd selle nimel, et laulu- ja tantsupeod oleksid jätkuvalt eestlaste jaoks olulised ja inspireerivad sündmused. Toomla vastutab laulu- ja tantsupeo ettevalmistuste, korraldamise ning selle traditsiooni hoidmise eest. Tema eesmärk on tagada, et iga pidu oleks unikaalne ja peegeldaks Eesti tänast kultuuriruumi, samal ajal austades ja säilitades selle sügavaid juuri.
Juhtimiskogemus ja varasemad rollid kultuurivaldkonnas
Margus Toomla rikkalik kogemus kultuurivaldkonna juhtimisel on andnud talle tugeva aluse Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse ees seisvate väljakutsete haldamiseks. Enne tänast ametikohta juhtis Toomla Mustamäe Kultuurikeskust Kaja, kus ta omandas väärtuslikke teadmisi ja oskusi kultuurisündmuste korraldamisel ning kogukonna kaasamisest. Tema eelnev töö kultuurijuhina on näidanud tema võimet luua ja ellu viia mitmekülgseid projekte, mis rikastavad kohalikku kultuurielu. Lisaks sellele on Toomla haridus teiste valdkondade osas, nagu klassikaline laulmine Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ja koreograafia õpingud Tallinna Pedagoogikaülikoolis, andnud talle laiapõhjalise arusaama erinevatest kunstivormidest, mis on laulu- ja tantsupeo südameks. See mitmekülgne taust võimaldab tal juhina näha suurt pilti ja mõista erinevate kunstiliste valdkondade omavahelisi seoseid, mis on laulu- ja tantsupeo edukaks korraldamiseks hädavajalikud.
Margus Toomla: laulupidu kui eestlaste minapildi nurgakivi
Margus Toomla on korduvalt rõhutanud laulupeo sügavat tähendust Eesti rahvuslikule identiteedile. Tema sõnul ei ole laulupidu lihtsalt üks üritus, vaid see on eestlaste minapildi jaoks oluline kultuuriline nurgakivi. See traditsioon on läbi aastakümnete aidanud eestlastel hoida ja tugevdada oma kultuurilist eneseteadvust, eriti rasketel aegadel. Laulupidu on koht, kus eestlased saavad ühiselt tunda uhkust oma keele, kultuuri ja ajaloo üle. See on sündmus, mis ühendab põlvkondi ja loob tugeva sideme mineviku, oleviku ja tuleviku vahel. Toomla näeb laulupidude korraldamist mitte ainult logistilise protsessina, vaid ka vaimse pärandi hoidmisena, mis aitab säilitada eestluse olemust. Tema visioon on, et laulupidu jääks alati selleks eriliseks sündmuseks, mis toob kokku tuhanded inimesed ja kinnitab nende ühtekuuluvustunde.
Kultuurikorraldaja panus ja visioon
Margus Toomla kui Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juht panustab oluliselt Eesti kultuurimaastiku kujundamisse. Tema visioon hõlmab mitte ainult traditsiooniliste väärtuste säilitamist, vaid ka uute lahenduste otsimist, et muuta peod veelgi kaasavamaks ja tänapäevasemaks. Toomla juhtimisel on pööratud suurt tähelepanu erinevate ühiskonnagruppide vajadustele ja soovidele, tagades, et laulu- ja tantsupeod oleksid kättesaadavad ja mõtestatud kõigile. Tema pühendumus kultuuri edendamisele on nähtav nii peo korraldamise detailides kui ka laiemas strateegilises plaanis.
Tänupäev juhendajatele ja kollektiivide olulisus
Margus Toomla on alati rõhutanud kollektiivijuhtide, nagu koori- ja tantsujuhtide, hindamatut rolli laulu- ja tantsupeo traditsiooni elushoidmisel. Tema arvates on nende töö sageli alahinnatud, kuid just nemad on need, kes innustavad ja juhendavad tuhandeid osalejaid, muutes peo võimalikuks. Selle tunnustamiseks on oluline korraldada tänupäevi juhendajatele, kus neid saaks tänada nende pühendumuse ja panuse eest. Toomla on välja toonud, et kollektiivide jätkusuutlikkus ja järelkasvu tagamine on üks tema prioriteetidest. Ilma tugevate ja motiveeritud juhtideta ei oleks võimalik hoida laulu- ja tantsupeo traditsiooni elus ja arendada seda tulevastele põlvedele. Ta mõistab, et igaüks, kes osaleb peol, on osa suuremast tervikust, kuid just juhendajad on need, kes selle terviku kokku liimivad ja sellele hingamise annavad.
Väljakutsed ja lahendused: viipekeelne koor ja keskkonnahoid
Margus Toomla on vastanud erinevatele väljakutsetele, mis laulu- ja tantsupeo korraldamisega kaasnevad. Üks märkimisväärne arutelu on puudutanud viipekeelse koori võimalust esineda peol. Toomla on selgitanud, et kuigi idee on väärtuslik, on selle elluviimisel tehnilisi ja praktilisi takistusi, eriti seoses koorijuhi juhendamisega. Ta on aga avatud dialoogile ja lahenduste otsimisele, et tagada võimalikult suur kaasatus. Teine oluline teema on keskkonnahoid. Margus Toomla on rõhutanud vajadust jätkata eelmisest peost üle võetud tavasid, nagu korduvkasutatavate nõude kasutamine ja tõhus jäätmemajandus. Tema visioon on muuta laulupidu veelgi keskkonnasõbralikumaks, vähendades selle ökoloogilist jalajälge. See näitab Toomla pühendumust mitte ainult kultuuritraditsioonide säilitamisele, vaid ka vastutustundlikule tegutsemisele tänapäeva maailmas.
Margus Toomla mitmekülgne taust
Margus Toomla mitmekülgsus avaldub tema laialdases kogemuste pagasis, mis ulatub kultuurijuhtimisest ettevõtluseni. See mitmetahuline taust annab talle ainulaadse perspektiivi ja oskuse näha laiemat pilti, mis on kasulik ka tema praeguses rollis Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse juhina. Tema kogemused erinevates valdkondades on kujundanud teda kui juhti, kes suudab leida innovatiivseid lahendusi ja tasakaalustada traditsioone tänapäevaste vajadustega.
Ettevõtlus ja mitmed tegevusvaldkonnad
Margus Toomla on olnud seotud ettevõtlusega alates 1996. aastast, mis annab talle kogemust majanduslike aspektide juhtimisest ja äritegevuse mõistmisest. Tema ettevõtluskarjäär hõlmab erinevaid rolle, sealhulgas juhatuse liikme, ettevõtja, nõukogu liikme ja osanikuna. Ta on tegutsenud mitmetes ettevõtetes, nagu Viljandi Tarbijate Ühistu TüH, Lauri-Juhani OÜ ja Teistre-Lauri Talu FIE. Tema peamised tegevusvaldkonnad on olnud toidukaupade jaemüük, veisekasvatus ja ehitusmasinate rentimine. See laiapõhjaline kogemus ettevõtlusmaailmas on talle andnud väärtuslikke oskusi finantsjuhtimises, strateegilises planeerimises ja ressursside tõhusas kasutamises, mis on otseselt rakendatavad ka laulu- ja tantsupeo korraldamisel. Ta mõistab eelarve haldamise tähtsust ja oskab leida lahendusi, mis tagavad nii kultuurilise väärtuse kui ka majandusliku jätkusuutlikkuse.
Rahvatantsu ja laulmise traditsioonid
Margus Toomla isiklik suhe rahvatantsu ja laulmise traditsioonidega on sügav ja pikaajaline. Tema teekond rahvatantsuga algas 16-aastaselt 1996. aastal ning tema õpingud koreograafia erialal Tallinna Pedagoogikaülikoolis kinnitavad tema pühendumust sellele kunstivormile. Lisaks sellele on ta õppinud klassikalist laulmist Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis, mis annab talle ainulaadse ülevaate ka laulupidude muusikalisest poolest. Tema enda osalemine ja õpingud mõlemal alal on talle andnud sügava arusaama sellest, mida tähendab olla osa laulu- ja tantsupeo liikumisest nii osaleja kui ka looja vaatepunktist. See isiklik kogemus on tema jaoks oluline, et mõista paremini nii kollektiivijuhtide kui ka osalejate vajadusi ja väljakutseid. Tema varasem töö XII noorte tantsupeo „Mina jään” pealavastajana 2017. aastal on samuti tunnistus tema oskustest ja pühendumusest rahvatantsupeo korraldamisele. Tema sünniaeg on 21.10.1958, olles 67-aastane.
Dodaj komentarz