Kes on dr Margus Lõokene?
Dr Margus Lõokene on tunnustatud psühhiaater, kellel on üle 15 aasta pikaajaline kliiniline kogemus. Tema töökeskusteks on Toompargi Vaimse Tervise Keskus ja DocMentalCare OÜ, kuid tema teadmisi ja oskusi on hinnatud ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus. Dr Lõokene on spetsialiseerunud eelkõige meeleolu- ja ärevushäirete valdkonnale ning neuromodulatiivsete ravimeetodite kasutamisele. Tema erialased huvid ulatuvad ka teadustööni, kus ta on uurinud ajustimulatsioonil põhinevaid ravimeetodeid. Lisaks on ta aktiivne rahvusvahelises organisatsioonis NACT (Nordic Association for Convulsive Therapy), olles selle juhatuse liige ja sekretär. Dr Lõokene on ka hinnatud autor, kelle sulest ilmus raamat „Ärevus ja meeleoluhäired: kuidas neid märgata ja mida peale hakata“. Ta töötab sujuvalt eesti, inglise ja vene keeles, võimaldades abi pakkuda laiale patsiendigrupile.
Margus Lõokene: psühhiaater ja teadustöö
Dr Margus Lõokene on psühhiaater, kes on pühendanud oma karjääri vaimse tervise uurimisele ja ravile. Tema teadustöö keskendub eelkõige ajustimulatsioonil põhinevatele ravimeetoditele, mis pakuvad uusi võimalusi raskete vaimsete probleemide leevendamiseks. See uurimistöö on oluline, kuna see aitab paremini mõista aju toimimist ning arendada tõhusamaid ravistrateegiaid. Dr Lõokene aktiivne osalus rahvusvahelises organisatsioonis NACT näitab tema pühendumust valdkonna arengule ja koostööle teiste spetsialistidega üle maailma. Tema kogemused nii kliinilises praktikas kui ka teadustöös annavad talle unikaalse vaatenurga vaimsete häirete mõistmisele ja ravile.
Personaalse lähenemise olulisus vaimse tervise probleemide lahendamisel
Dr Margus Lõokene rõhutab järjepidevalt personaalse lähenemise olulisust vaimse tervise probleemide käsitlemisel. Ta usub, et iga inimene on unikaalne ning tema probleemid ja vajadused erinevad. Seetõttu ei ole võimalik rakendada ühtset ravistrateegiat kõigile. Personaalse lähenemise puhul võetakse arvesse patsiendi individuaalset ajalugu, elustiili, isiksuseomadusi ja konkreetseid sümptomeid. See võimaldab luua kohandatud raviplaani, mis on tõhusam ja vastab paremini patsiendi vajadustele. See lähenemisviis aitab mitte ainult leevendada sümptomeid, vaid ka saavutada pikaajaline hea enesetunne ja elukvaliteet.
ATH: närvisüsteemi eripära ja selle mõju elule
ATH kui mitmete vaimse tervise murede algpõhjus
Aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) on närvisüsteemi eripära, mis võib olla paljude vaimse tervise probleemide, sealhulgas ärevuse ja depressiooni, algpõhjus. Dr Margus Lõokene selgitab, et ATH ei ole omandatud häire ega tingitud valest kasvatusest, vaid see on kaasasündinud seisund. Varem ei osatud ATH-d sageli kahtlustada ega diagnoosida, mis on kaasa toonud selle, et paljud inimesed on aastaid kannatanud probleemide all, mille juurpõhjuseks on just ATH. ATH-ga inimestel võib esineda madal enesehinnang, sotsiaalne ärevus ja raskused emotsioonide reguleerimisel. Tüdrukutel on ATH sageli vähem märgatav, nad võivad olla perfektsionistid ja kompenseerida madalat enesehinnangut. Dr Lõokene rõhutab, et ATH-st inimene välja ei kasva, kuid sümptomid võivad aja jooksul muutuda. Kompenseeritud ATH võib viia sünnitusjärgse depressiooni või premenstruaalse sündroomi süvenemiseni.
ATH diagnoosimine ja ravi: teadlikkus, elustiil ja ravimid
ATH diagnoosimine nõuab terviklikku lähenemist, kuna ühestki ühest diagnostilisest testist puudub. Diagnoos on vajalik eelkõige siis, kui inimene ei tule oma igapäevaeluga toime. Dr Lõokene toob välja, et ATH-ga laps tajub end teistsugusena, kuid see ei tähenda, et ta oleks „vigane“. Ravi hõlmab mitmeid aspekte: teadlikkust, elustiili muutusi ja vajadusel ka ravimeid. Oluline on mõista ATH olemust ja selle mõju inimese elule. Elustiili osas on oluline pöörata tähelepanu piisavale unekvaliteedile, regulaarsele liikumisele ja tervislikule toitumisele. Ravimid võivad aidata leevendada ATH sümptomeid, kuid need ei ole alati ainus ega lõplik lahendus. Terviklik lähenemine, mis hõlmab nii psühholoogilist tuge kui ka praktilisi elustiili kohandusi, on ATH-ga toimetulekul kõige tõhusam.
Ajutervise järjepidev tugevdamine igas eluetapis
Naudingut pakkuvad tegevused ajutervise võtmena
Dr Margus Lõokene peab väga oluliseks ajutervise järjepidevat tugevdamist ja naudingut pakkuvate tegevuste tähtsust igas eluetapis. Tema sõnul on naudinguterohke liikumine terve aju võti. Kui inimese elu tuleb täita naudingut pakkuvate tegevustega, siis see aitab kaasa üldisele heaolule ja vaimsele tasakaalule. Ajutervise jaoks on olulised sellised tegevused, mis pakuvad rõõmu ja rahuldust. See võib olla igaühele erinev – olgu see siis sport, hobid, suhtlemine lähedastega või lihtsalt hetk iseendale. Väga oluline on oma tegevuste positiivne tagasisidestamine iseendale, mis aitab tugevdada positiivseid harjumusi ja suurendada motivatsiooni.
Teadlikkus ja elustiil: uni, liikumine ja toitumine
Teadlikkus ja tervislik elustiil on ajutervise järjepideva tugevdamise alustalad. Dr Lõokene rõhutab une, liikumise ja toitumise olulisust. Piisav ja kvaliteetne uni on hädavajalik aju funktsioneerimiseks ja taastumiseks. Regulaarne füüsiline liikumine parandab verevarustust ajus, stimuleerib uute närviühenduste teket ja aitab vähendada stressi. Tervislik ja tasakaalustatud toitumine varustab aju vajalike toitainetega, mis on olulised selle optimaalseks toimimiseks. Ajutervise jaoks superspordialad nagu tennis, padel, sulgpall ja golf pakuvad lisaks füüsilisele koormusele ka meelelahutust ja sotsiaalset suhtlust, mis kõik toetavad vaimset tervist. Inimese elukaare igal kümnendil on ajutervise seisukohast omad riskifaktorid, kuid hea eeltöö korral on võimalik neid riskiaknaid leebemalt läbida.
Tervishoiusüsteemi väljakutsed ja teadlikuma patsiendi roll
Patsiendi aktiivne roll oma tervise juhtimisel
Dr Lõokene toob välja, et tervishoiusüsteemi keerukus võib patsientide jaoks olla suur takistus abi saamisel. Ta märgib, et perearstid on muutunud administraatoriteks bürokraatia tõttu, mis võib raskendada patsientidele vajaliku abi leidmist. Seetõttu on patsiendi aktiivne roll oma tervise juhtimisel väga oluline. Inimesed on muutunud teadlikumaks vaimse tervise muredest ja motiveeritumaks ravi otsimisel, mis on positiivne trend. Patsient peab olema valmis oma tervise eest vastutust võtma, uurima erinevaid võimalusi ja aktiivselt osalema oma raviplaanis. See hõlmab ka tervishoiusüsteemi navigatsiooni ja vajadusel abi otsimist ka väljaspool traditsioonilisi kanaleid.
Margus Lõokene raamatust „Ärevus ja meeleoluhäired”
Raamat „Ärevus ja meeleoluhäired: kuidas neid märgata ja mida peale hakata“, mille autoriks on dr Margus Lõokene, pakub praktilist ja teaduspõhist juhendit nende levinud vaimsete probleemide mõistmiseks ja nendega toimetulekuks. Raamat aitab lugejatel ära tunda ärevuse ja meeleoluhäirete sümptomeid nii endal kui ka lähedastel. Dr Lõokene selgitab raamatus põhjalikult, mis teeb ajule mured, mis ei allu inimese kontrollile, väga raskeks taluda. Ta annab nõu, kuidas neid muresid märgata ja mida konkreetselt nende lahendamiseks ette võtta. Raamat on väärtuslikuks allikaks kõigile, kes soovivad parandada oma vaimset tervist või toetada teisi selles. See annab tööriistu ja teadmisi, et astuda samme parema enesetunde poole.
Dodaj komentarz